Putini ring tõmbub koomale

Rubla kukkumine on vähendanud Putini Ukraina-poliitika tosinaliikmelist lähikonda käputäie julgeolekutöötajani, keda ühendab toetus Ukraina separatistidele, pihtisid uudistekanalile kauaaegsed kaastöötajad.

Kättemaksuhirmus anonüümsust palunud allikate kinnitusel usaldab Putin üha vähem rikkaid, kes võlgnevad talle oma edu ja on saanud USA ja Euroopa sanktsioonide tõttu kõige enam kahju.

Bloombergi miljardäride indeksi järgi kaotasid 21 Venemaa kõige rikkamat inimest mullu 61 miljardit dollarit, ehk kokku arvestatuna veerandi oma varast.

Krimmi referendumis kaasa löönud poliitnõustaja Sergei Markov kinnitas uudistekanalile, et Putini kauaaegsed sõbrad on nüüd „perifeerias“. Putini ümber koondunud tuumikut juhib Markovi sõnul Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev, föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) juht Aleksandr Bortnikov, välisluure juht Mihhail Fradkov ja kaitseminister Sergei Šoigu.

Vene võimueliiti uurinud sotsioloog Olga Krõštanovskaja leidis, et praegu on Putini jaoks väga keerulised ajad, sest teda kritiseerivad nii liberaalid kui sõjaõhutajad. „Mitmed inimesed Kremlis usuvad, et Venemaa hoiak peaks olema isegi karmim,“ selgitas ta.

Võib-olla on Putin viimasel ajal just seda tiiba kuulda võtnud, sest eile Šveitsis Davosis toimuval Maailma Majandusfoorumil antud intervjuus kinnitas ka Ukraina president Petro Porošenko, et sõjategevus Donetskis ja Luganskis on hoogu juurde saanud. „Olukord halveneb, sest nüüd on meil infot enam kui 2000 Vene sõdurist, kes ületavad meie piiri koos 200 tankiga,“ ütles ta eile.

Samal ajal on rahva seas Putini reitingud kõigi aegade tipus ja enamik venelasi toetab mässuliste toetamist. Sellele vaatamata kostub Moskva eliidi seas Ukrainas viibimise osas üha enam kriitikat. Venemaa ekspeaminister ja –välisminister Jevgeni Primakov ütles, et Venemaa peab vältima isolatsiooni Ukraina tõttu ja olema valmis koostööks USA ning NATOga.

„Me kaotame oma riigi kui suurvõimu ilma sellise koostööta,“ rääkis ta läinud nädalal riiklikule ajalehele Rossiiskaja Gazeta antud intervjuus. 1929. aastal Kiievis sündinud Primakov leidis, et kuigi Krimm ei ole vaidlustatav, peaks Putin nüüd kinni pidama Ukraina territoriaalsest terviklikkusest ja vältima lisavägede saatmist.

Kriitikanooli on tulnud teiseltki Putini kauaaegselt liitlaselt, endiselt rahandusministrilt Aleksei Kudrinilt, kes teatas läinud kuul, et Venemaa seisab silmitsi täieliku majanduskriisiga, kui ei parandata suhteid USA ja Euroopaga.